14. juuni Kuidas vabaneda maksehäirest www

Vanad 10 aastat tagasi tekkinud maksehäired on paljudele põhjustanud ebamugavaid olukordi. Kui isiku kohta on avaldatud maksehäire, siis on raskendatud, kui mitte võimatu laenude, järelmaksude jne saamine. Inkassofirmad hirmutavad kliente sellega, et maksehäiret ei kustutata enne, kui selle sissenõutavaks muutumisest on möödunud 15 aastat. Kas see on tõsi ja
ainumõeldav? Või on ka muid võimalusi ja lühemaid tähtaegu? Sellest kõigest
allpool.

Seadusest otseselt ei tulene, kui kaua võib füüsilist isikut puudutavat maksehäiret
avaldada. Seadusest (täpsemalt isikuandmete kaitse seaduse ehk IKS-i § 10 lg 2 p 5 tuleneb vaid, et maksehäiret võib avaldada kuni 5 aasta jooksul pärast kohustuse rikkumise lõppemist st üldjuhul pärast maksehäire tasumist. Nii on Riigikohus füüsilist isikut puudutava maksehäire maksimaalse avaldamistähtaja "kombineerinud" järgmiselt:

Riigikohus on oma 12.09.2011 lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-70-11 p 22 leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 tuleneva 10 aastase
aegumistähtaja ning lisaks analoogiast tollel ajal kehtinud IKS-i § 11 lg 7 p 4 tuleneva kolmeaastase tähtaja möödumist on andmete edasine edastamine andmesubjekti õigustatud huve üldjuhul ülemäära kahjustav. Sellest tulenes, et füüsilist isikut puudutavat maksehäiret ei tohiks avaldada kauem, kui 13 aasta vältel pärast maksehäire tinginud nõude sissenõutavaks muutumist. Kuivõrd kehtivas IKS-is § 10 lg 2 p 5 on senist kolmeaastast tähtaega pikendatud viie aastani, siis sama põhimõtet tähtaja arvutamisel rakendades on saab 13 aastast 15 aastat.

Seega kui inkassofirma räägib 15 aastasest maksehäire avaldamise tähtajast, siis
ta iseenesest ei valeta. Samas on aga vale see, et inkassofirmad näitavad nagu oleks 15 aastane maksehäire avaldamise tähtaeg ainumõeldav. Tegelikult saab seda aga käsitleda maksimaalse avaldamistähtajana ning võimalik on taotleda maksehäire edasist mitteavaldamist ka oluliselt varem.

Nimelt on kohtupraktikas leitud, et ka maksehäirete avaldamistähtaja otsustamisel on kohtul võimalik eristada, kas võlgnik on kohustust rikkunud tahtlikult või mitte. Seejuures on leitud, et ennekõike kehtib maksimaalne st 15 aastane avaldamistähtaeg juhtumitele, kus võlgnik on kohustust rikkunud tahtlikult. Seega siis näiteks võtnud laenu eesmärgiga seda mitte kunagi tagasi maksta. Oluline on ka teada, et kui maksehäire avaldaja tugineb asjaolule, et kohustust on rikutud tahtlikult, siis on tema asi ka kohtule seda tõendada. Riigikohus on korduvalt oma lahendites leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 tulenevat 10 aastast aegumistähtaega ei kohaldata juhtumitel, kui võlgnik on jätnud kohustuse täitmata (sh ka teadlikult ja tahtlikult). TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks peab kohustuse täitmata jätmisele lisanduma ka võlgniku tahtlik heade kommete vastane käitumine. Paraku õnnestub võlausaldajatel kohustuse rikkumise tahtlikkust tõendada väga harva ja siit ka järeldus, et tegelikult peaks maksehäire maksimaalne st 15 aastane avaldamistähtaeg olema pigem erand, kui reegel.

Juhul kui võlgnik ei ole rikkunud kohustust tahtlikult, siis on kohtud leidnud, et
maksehäire edasine avaldamine võib andmesubjekti põhiõigusi ülemääraselt riivata ka juhul, kui maksehäiret avaldatakse kauem, kui 8 aastat (TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat, millele lisandub analoogiast IKS § 10 lg 2 p 5 tulenev 5 aastane tähtaeg.

Siinjuures oleks siiski tark silmas pidada ka seda, et ei esine TsÜS § 145 lg 2 sätestatud asjaolu st aegumistähtaja pikendamine poolte kokkuleppel kuni 10 aastani. Selline kokkulepe võib sisalduda ka lepingu tüüptingimustes, milledes pooled otseselt kokku ei lepi, kuid mille pooled lepingu sõlmimisel täitmiseks võtavad.

Mida siis tuleks teha, et 8 -15 aastasest maksehäirest vabaneda:

1. taotlege maksehäire kustutamist võlausaldajalt.

2. esitage maksehäireregistri haldajaettevõttele vaide 

ja kui see kõik tulemusi ei anna, siis

3. tuleb esitada hagi kohtule ja nõuda maksehäire edasise avaldamise lõpetamist.

Kui see teema kõnetab Teid, siis küsige täiendavat informatsiooni kas e-posti teel info@jur.ee või helistades telefonil 56860535.

Maksehäiretega seonduvates küsimustes aitab Teid büroo juhataja Meelis Jürma, kes on korduvalt esindanud edukalt võlgnikke kohtumenetluses maa ja
ringkonnakohtutes maksehäirete avaldamise lõpetamise nõuetes.

Kommentaarid: 14

DGLfEFtrC
24. juuni

RmETlpMj

UwtuIAMoBP
24. juuni

kaMOpIEc

GFJtVxqeLXjEb
11. juuli

HWPTwbitVoK

hslNDonPLAetIG
11. juuli

oNbtmkuQVgcnRqr

yRQZgpfoEJKGjqFv
20. juuli

KPXybxSmFWeOclT

MgFcjRXIEAC
20. juuli

muahevjVADPGO

GcRKpOSQCuEAkrz
17. aug

vQYhfdZyesWN

eTuYGnbQcMSNDVys
17. aug

mVSTYIpjOgGWZeND

uPcsONqf
01. sept

psfuQbxh

rkgVaTYDBtLUeA
01. sept

jTDHfmdYrK

BXwIMSgU
07. sept

MBZgsXvyamw

jRZyqSQIs
07. sept

bZXYGPmduwqeHV

InlsEVQHzxBqdm
14. sept

MUlKrVunwLY

bnUCIpxwiqRvgc
14. sept

ytifIEsBmpLrM

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri