Olen varemalt kirjutanud pikemalt suurema osa tsiviilnõuete aegumisest täitemenetluses, kuid kohtutäiturite menetluses on ka muuliigilisi nõudeid, millel on tsiviilnõuetest erinev aegumistähtaeg ja ka aegumise kohaldamise reeglid. Nende hulka kuuluvad näiteks kriminaalmenetluses väljamõistetud kuriteoga tekitatud varalise kahju nõuded, trahvinõuded, kriminaalmenetluse kulude

nõuded jne. Sellest kirjutan tänases artiklis.

1. Kahju õigusvastasest tekitamisest või tsiviilhagist kriminaalmenetluses

Eelmainitud nõue on erandlik seetõttu, et kui muudel juhtudel on aegumistähtajad lühemad, kui tsiviilnõuete puhul (10 aastat alates täitedokumendi esmakordsest täitmisele esitamisest)., siis antud juhul on aegumistähtaeg teatud juhtumitel pikem. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 157 lg 1.1 tuleneb, et kui näiteks kohtulahendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat täitedokumendi jõustumisest või väljastamisest.

Esmalt on oluline, et nagu ka muude tsiviilnõuete puhul, nii ka siin tuleb silmas pidada TsÜS § 159 lg 1 tulenevat, mille kohaselt jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmisele esitamisega.

Seoses sellega algab 20 aastase aegumistähtaja kulg sellest, kui võlausaldaja (isik kelle nõue on konkreetses sättes sätestatud sisuga ja täitedokumendiga tunnustatud) pöördub esmakordselt kohtutäituri poole nõude sissenõudmise eesmärgil ja mitte kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi

Teiseks on oluline teada, et nimetatud 20 aastane aegumistähtaeg ei kehti mitte kõikide selliste nõuete suhtes. Nimelt sätestab VÕSRS (võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus) § 9 lg 5 et 20 aastast aegumistähtaega rakendatakse vaid juhul, kui kohtulahend või muu täitedokument on jõustunud või väljastatud alates 01.07.2019. See aga tähendab, et varasematele juhtumitele kohaldub TsÜS § 157 lg 1.1 varasem versioon koos 10 aastase aegumistähtajaga.

Menetlust ei saa lõpetada sellise nõude puhul kohtutäitur ise vaid tuleb jälgida tsiviilnõude täitmise aegumise reegleid, millest on juttu olnud ühes eelnevas artiklis ja mistõttu ma seda siin ei korda. Lühidalt siiski eeldab see võlgniku enda aktiivsust st aegumise tunnustamise avalduse esitamist võlgniku poolt kas kohtutäiturile või kohtule.

TMS (täitemenetluse seadustik) § 202 lg 1 tulenevalt Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS (karistusseadustik) § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Oluline on siinjuures lisada, et antud juhul ongi peatumise ainsaks aluseks ainult vangistuses või arestis viibimine. Seda on oluline märkida selleks, et mu praktikas on ette tulnud olukordi, kus kohtutäiturid on püüdnud põhjendada täitemenetluse jätkamist mõne KarS § 82 lg 2 tuleneva täitmise peatumise alusega, mis antud juhul ei ole asjakohased.

Nagu TMS § 202 lg 1 sisust tuleneb, siis sellistel juhtudel saab ja isegi peab aegumist kohaldama kohtutäitur ise. Kui aegumistähtaeg on möödunud, kuid täitemenetlust jätkatakse, siis on võlgnikul õigus vaidlustada kohtutäituri selline tegevus või lihtsalt juhtida avaldusega kohtutäituri tähelepanu nõude täitmise aegumisele. NB!!! Sellisel viisil aegub ainult trahvinõue ja mitte kohtutäituri tasu nõue.

Kuivõrd antud juhtumile ei laiene KTS (kohtutäituri seadus) § 41.2 tulenev tsiviilnõudeid puudutav kohtutäituri tasu määr täitemenetluse lõpetamise korral nõude täitmise aegumise tõttu (selle sätestab KTS § 41.3 mille kohaselt käesoleva seaduse §-de 41.1 ja 41.2 sätteid ei kohaldata täitemenetluse lõpetamisele täitemenetluse seadustiku §-de 202 ja 207 alusel), siis võib eeldada, et kohtutäitur on kohustatud lõpetama menetluse põhinõude osas, kuid tal jääb õigus sisse nõuda kohtutäituri tasu nõudelt täies mahus. Sellest tulenevalt lõpetatakse täitemenetlus lõplikult kui kohtutäituri tasu on kas täielikult tasutud või siis kohtutäituri tasu nõue on aegunud. Kohtutäituri tasu nõuet loetakse tsiviilnõudeks ning seega tuleks kohtutäituri tasu nõude aegunuks tunnistamiseks teha ka kõike seda, mis näeb seadus ette tsiviilnõude puhul.

c) pärast aegumistähtaja möödumist peab aegumist kohaldama kohtutäitur ise. Kui seda ei tehta, siis võib vaidlustada kohtutäituri tegevusetuse või juhtida kohtutäituri tähelepanu sellele, et nõude täitmise aegumistähtaeg on möödunud.

d) kohtutäitur lõpetab menetluse vaid trahvinõude osas, kuivõrd kohtutäituri tasu nõuet käsitletakse tsiviilnõudena ning seetõttu on neil kahel nõudel erinev aegumistähtaeg ja erinevad aegumise taotlemise kohaldamist taotlemise toimingud.

Samadel tähtaegadel ja tingimustel aeguvad ka näiteks väärteomenetluse kulud. TMS § 209 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 199 lõigetes 2–4, § 200 lõikes 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatut. Nagu eelnevast mäletame, siis TMS § 202 sätestab kohtutäituri kohustuse lõpetada täitemenetluse rahatrahvi nõudes aegumise tõttu, kui on möödunud KarS § 82 sätestatud tähtaeg.

3. Täitemenetluse lõpetamine täitmise aegumise tõttu rahalise ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu aga samuti kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise aegumine.

TMS § 207 tulenevalt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS § 82 lg 5 tuleneb, et täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.

Ka antud juhul lõpetab kohtutäitur täitemenetluse vaid põhinõude osas ja mitte kohtutäituri tasu nõude osas, sest tegu on eriliigiliste nõuetega, millel on erinevad aegumistähtajad ja erinevad tegevused aegumise kohaldamiseks.

Kui teil on ükskõik milliseid probleeme seoses täitemenetlusega, kohtutäiturite tegevusega vms, siis aitan teid meeleldi. Oman selles valdkonnas pikaajalist ja suurt töökogemust. Nõustan, koostan avaldusi, kaebusi, hagisid täitemenetluse asjades, esindan kliente suhtlemisel sissenõudja, kohtutäituri ja kohtuga. Abi vajadusel palun ühendust võtta e-posti teel aadressil info@jur.ee või telefoni teel numbril 56860535

Parimate soovidega

Teie nõustaja-esindaja täitemenetluse asjades

Meelis Jürma