03. nov Sissetuleku arestimise piirangud täitemenetluses ehk kui palju peab kohtutäitur võlgnikule igakuiselt raha jätma www

Ka olukorras, kus võlgniku vastu on alustatud täitemenetlust ei tohi  arestida kogu võlgniku sissetulekut vaid kohtutäitur peab jätma igakuiselt võlgnikule ja nende olemasolul ka tema ülalpeetavatele sissetulekuosa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Samuti on seadus ette näinud teatavad sissetulekuliigid, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata. 

1. Millistele sissetulekuliikidele ei saa üldse sissenõuet pöörata?

a) riiklikud peretoetused;
b) puudega inimese sotsiaaltoetu;
c) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
d)Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
e) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
f) vanglast vabanemise toetus;
g) okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

1.2. Millistele sissetulekuliikidele kehtib sissenõude keeld piiratud ulatuses?

TMS § 131 lg 1 p 10 on sätestatud, et sissenõuet ei saa pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Seega on riiklikust pensionist põhimõtteliselt võimalik mingi osa kinni pidada (kinnipidamine ei ole absoluutselt välistatud), kuid kinnipidamisel tuleb järgida seadusega sätestatud piiranguid.

Esimene selline piirang tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 3 mis sätestab, et täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib tasaarvestada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast.

Seega võib kinnipidamisi teha kuni poole väljamakstava pensioni ulatuses ning nt rahvapensioni saajale peab kätte jääma vähemalt pool sellest (teistele tavaliselt rohkem).

Teine piirang tuleneb TMS § 132 lg 1 ja lg 1.2 ning elatisnõude puhul TMS § 132 lg 1 ja 1.1 millest tuleb pikemalt juttu allpool. Kokkuvõtlikult aga olgu öeldud, et ka pensionärile ei tohi jääda igakuiselt kätte vähem sissetulekut, kui TMS § 132 sätestatud korras arvutatud sissetulekuosa, millele ei saa pöörata sissenõuet.

1.3. Millistele sissetulekutele saab pöörata sissenõuet seaduses sätestatud eelduste ilmnemisel?

Lisaks eeltoodule sätestab TMS § 131 lg 1 p 6-7 koosmõjus TMS § 131 lg 2 mõningad sissetulekuliigid, millele saab sissenõuet pöörata teatavate seaduses sätestatud eelduste ilmnemisel.

Sellisteks sissetulekuliikideks on:

a) kehavigastuse või terviserikke tekkimise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis;
b) töövõimetoetus;
c) seadusel põhinev elatis

Nimetatud sissetulekuliikidele saab kohaldada sissenõuet järgmistel eeldustel:

a) sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni;
b) arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane;
c) sissenõudja on esitanud avalduse.

Mis puutub sissenõudja avaldusse, siis on kohtupraktikas leitud, et piisab ainult täitmisavalduse esitamisest, mille alusel algatatakse täitemenetlus ning eraldi avaldust esitada ei ole vaja.


Oluline on siinjuures märkida, et kohtutäitur kuulab sellistel juhtudel enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.

2. Kui palju siis ikkagi peaks igakuiselt võlgnikule sissetulekust kasutada jäetama?

2.1. Nõuded (välja arvatud elatisnõuded) üldjuht

TMS § 132 lg 1 tulenevalt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Seega üldjuhul ongi sissetulekuosa suurus, millele ei pöörata sissenõuet igakuiselt üks alampalk, mis on käesoleval aastal 584 eur ning 2022 aastal tõenäoliselt 654 eur

2.2. Nõuded (välja arvatud elatisnõuded) erijuhul

TMS § 132 täiendati 2018 aastal uue lõikega 1.2 mis võimaldab kinnipidamisi teha ka alampalgaga võrdse või sellest väiksema sissetuleku korral.

Nimetatud sätte kohaselt , kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

Seega siis selle sätte kohaselt peab võlgnikule kätte jääma vähemalt Statistikaameti poolt viimati avaldatud  arvestusliku elatusmiinimumi jagu rahalisi vahendeid (praegu viimati avaldatud andmetel seega 220,48 eur).

220,48 eur ületavast sissetulekust võib kohtutäitur sellisel juhul arestida kuni 20 %. Kui võtta arvutuse aluseks kehtiv miinimumpalk st 584 eur, siis kujuneks arestitav summa järgmiselt: 

a) sissetulekust 584,00 tuleb maha arvata 220,48 eur, mida ei tohi arestida 584-220,48 = 363,52

b) summast 363,52 võib täitur arestida kuni 20 % st kuni 72,70 eur ja võlgnikule peab kätte jääma 511,30 eur

Mõistagi peab kohtutäitur arestimisaktis selgitama, kas rakendatakse üldjuhtu või erijuhtu.

2.3.Mis saab ja kuidas toimub arvutuskäik, kui sissetulek ületab kuupalga alammäära?

TMS § 132 lg 3 kohaselt alampalka ületavast sissetulekuosast võib kuni 5 alampalgale vastavast sissetuleku osast arestida 2/3 ja  seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Seega sissetulekust vahemikus 584,01- 2920 eur võib kohtutäitur arestida 2/3 ja ülejäänud 1/3 peab jääma võlgnikule  seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. 

2.4. Kas ülalpeetavate st alaealiste laste olemasolu mõjutab sissetulekuosa suurust, millele ei saa pöörata sissenõuet?

Jah, mõjutab küll. TMS § 132 lg 2 tuleneb, et    kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Seega suureneb ülalpeetavate olemasolul mittearestitav sissetulekuosa 1/3 alampalga võtta kuus iga ülalpeetava (üldjuhul peetakse siin kitsendavalt silmas alaealisi lapsi) kohta. Käesoleval aastal on 1/3 alampalgast 194,67 eur ja järgmisel aastal suureneb see tõenäoliselt 218 euroni.

Nimetatud ülalpeetava (või ülalpeetavate) osa liidetakse võlgniku enda sissetulekuosale, millele ei saa pöörata sissenõuet. 

3. Mida teha juhul, kui kohtutäitur on arestinud kogu sissetuleku, pole arvestanud nn lapse osaga või on arestinud mõne sissetulekuliigi, mida TMS § 131 alusel ei tohi arestida?

TMS § 133 lg 1 kohaselt    arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid.

Seega peaks sellises olukorras võlgnik koheselt märgates, et tema pangakontolt on kas kõik või rohkem raha täituri poolt ära võetud, kui seadus seda võimaldaks või kui on arestimisakti alusel kohtutäiturile läinud summa sisaldab ka sissetulekuid, mida ei saa sisse nõuda esitama kohtutäiturile motiveeritud avalduse.

Motiveerimine tähendab põhjendamist, miks võlgnik arvab, et tema õigusi on rikutud. Kui kohtutäitur ei ole arvestanud mittearestitava sissetulekuosa sisse ülalpeetavate osa, siis peate täiturile tõendama, et Teil need ülalpeetavad reaalselt olemas on (nt avalduse lisana sünnitõendi esitamine), sest ilmselt oleks liig eeldada, et täitur peaks teadma, et Teil on lapsi. Muudel juhtudel on võimalik esitada pangakonto väljavõte tõendamaks oma sissetulekute suurust ja väljamaksjaid. Vajadusel on võimalik tõendada sissetulekut, millele ei saa pöörata sissenõuet ka näiteks pädeva ametkonna otsusega ühe või teise TMS § 131 sätestatud toetuse või hüvitise määramise kohta.

Oluline on, et kui avalduse eesmärgiks on ka nn rohkem kinnipeetud summa tagastamine ja mitte ainult arestimisakti muutmine, siis tuleks avaldus kohtutäiturile esitada hiljemalt 3 tööpäeva jooksul päevast, kui summad olid arestimisakti alusel kohtutäituri ametikontole kantud. Alates 4 tööpäevast hakkab kohtutäitur tegema juba väljamakseid sissenõudjale ning siis ei pruugi enam raha täituri kaudu tagasi saada. Küll on vähemalt teoreetiliselt võimalik esitada kohtusse hagi sissenõudja vastu alusetu rikastumise sätete alusel, kuid see on kordades enam aega, energiat ja raha nõudvam, kui esitada õigeaegselt avaldus kohtutäiturile.

4. Kui ma saan nii sissetulekuid, millele võib sissenõuet pöörata, kui ka sissetulekuid, millele ei saa sissenõuet pöörata, kas siis on nii, et mul on õigus TMS § 132 alusel arestivabale summale 511,30-584 eur pluss laste osa, millele lisandub sissetulek, millele ei saa sissenõuet pöörata?

Paraku ei ole see nii. Kõik võlgniku sissetulekud nii need, millele on võimalik sissenõuet pöörata, kui ka need, millele ei ole arvestatakse koos isiku sissetulekuks ning sellest arvutatakse mittearestitav sissetulekuosa vastavalt TMS § 132 sätestatud reeglitele. 

Seega on võlgnikul lõppkokkuvõttes õigus saada igakuiselt ikka 511,30-584 eur (suurema sissetuleku puhul vt eespoolt) millele lisandub lapse või laste olemasolul nende osa. TMS § 131 summaliselt midagi juurde ei anna. Lihtsalt sissetulekuliikide arvestamisel jäetakse esimeses järjekorras aresti alt vabaks see sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet ning ülejäänud sissetulekuosad jäävad aresti alt välja ulatuses, mis veel TMS § 132 sätestatud reeglite kohaselt arvutatud mittearestitava sissetuleku summast puudu jääb.